Pakume elanikele mugavaimat võimalust – tasuta pakendite äravedu nende tekkekohal ehk era- ja kortermajades. See on meie pakutud alternatiiv avalikule konteinerpargile, sest usume, et inimese jaoks on kõige mugavam anda pakendid ära oma kodus, kui otsida piirkonnas lähimat avalikku pakendikonteinerit. Seda on näidanud ka erinevad uuringud, mille kohaselt on kodudes üle antud pakendid kõige parema kvaliteediga. 

Pakendeid ühte kogumisvahendisse kokku kogudes kannatab materjalide kvaliteet, järelsorteerimise efektiivsus ja seetõttu ka ringlusesse jõudvate pakendite osakaal. Selliselt enam edasi minna ei saa ja oleme välja töötanud uue pakendite kolmeks kogumise lahenduse, millega viime järk-järgult vastavusse ka järelsorteerimise tehnoloogia. Oleme juba algust teinud Tallinna teatud piirkondades ja Sakus, peagi saab muudatus üleriigilised mõõtmed.

Kaardista oma vajadused

Parimaks lahenduseks on kortermajade puhul 3 erinevat pakendikonteinerit: segapakend (plast- ja metallpakendid ja joogikartong), klaaspakend ja papp- ja paberpakendid. See, et maja hoovis on täna ja ka tulevikus vaja leida rohkem ruumi liigiti kogumise konteineritele, on paratamatus. Jäätmete tekkekohal liigiti sorteerimine on ainus viis tagada erinevatele jäätmetele parem ringlusesse võtu võimalus. Jäätmete liigiti sorteerimine aitab kokku hoida ka kortermaja kulutusi segaolmejäätmete üleandmisele, kuna kogused vähenevad jagunedes erinevate tasuta kogutavate jäätmeliikide vahel ära.

Teeme ühe näidisarvutuse. KÜ-l on renditud:

• 1,1m3 segapakendite konteiner – rendikulu kuus on 5,7 EUR

• 240L suurune klaaspakendi konteiner: rendikulu kuus on 2,1 EUR

• Paber- ja kartongpakendid panevad elanikud kortermajal juba olemasolevasse vanapaberi konteinerisse.

• Konteinerite tühjendamine on tasuta.

Kokku on pakendikonteinerite rent kuus 7,8 EUR, mis paljulevinud 80 korteriga elamu puhul teeb ühe korteri kuiseks väljaminekuks veidi alla 10 eurosendi. Sellele lisandub veel olmejäätmete kulu, kuid kuna pakendite eraldi kogumine ei tekita prügi juurde, vaid hoopis vähendab oluliselt olmeprügi mahtu, saab veelgi kokku hoida viimase tühjendussageduselt või vahetades olemasoleva olmekonteineri väiksema vastu. Niimoodi nutikalt toimetades ja kuluridu ümber tõstes võivad jäätmekäitluskulud KÜ-le hoopis väheneda.

Oleme väga rõõmsad, et üle Eesti on juba 1982 korteriühistut, et on mõistnud jäätmete liigiti sorteerimise vajadust ja teevad seda usinalt kasutades erinevaid pakendikonteinereid. Ainult nii jõuab järjest enam materjale uuesti ringlusesse.