See tähendab, et edaspidi tuleb kõikidel eraldi kogumisvahendisse koguda klaaspakendid, plast- ja metallpakendid ning papp- ja paberpakendid. Meie panus on klaasikonteineri tasuta paigaldamine ja liigiti kogutud pakendite äravedu ning ringlusesse suunamine – parim lahendus, mida täna suudame tulevikunõudmistega silmitsi seistes pakkuda.
Novembri kuu alguses said kõik Tallinna kortermajad meilt teate, et 2022. aastast kõiki pakendeid enam ühte kogumisvahendisse kokku koguda ei saa ja selleks paigaldame lähiajal täiendava klaaspakendite konteineri. Vajadusel paigaldame konteineri ka papp- ja paberpakenditele kui neid ei soovita panna vanapaberi kasti.
Muudatus on vajalik
Oleme oma senistelt tasuta pakendite äraveo teenust kasutanud klientidelt saanud tagasisidena erinevaid põhjendusi, miks klaasi kogumine eraldi konteinerisse ei ole võimalik. Mõned näited: täiendav konteiner ei mahu ära, see tähendab lisakulu või klaasi eraldi pakendiliigina maja elanikel ei tekigi. Selgitame omalt poolt veidi pikemalt lahti, miks selline muudatus on vajalik.
TVO on ainsana Eestis pakkunud elanikele mugavaimat võimalust – tasuta pakendite äravedu nende tekkekohal ehk era- ja kortermajades. See on meie pakutud alternatiiv avalikule konteinerpargile, sest usume, et inimese jaoks on kõige mugavam anda pakendid ära oma kodus, kui otsida piirkonnas lähimat avalikku pakendikonteinerit. Seda on näidanud ka meie uuringud, mille kohaselt on kodudes üle antud pakendid kõige parema kvaliteediga. Pakendeid ühte kogumisvahendisse kokku kogudes kannatab materjalide kvaliteet, järelsorteerimise efektiivsus ja seetõttu ka ringlusesse jõudvate pakendite osakaal. Selliselt enam edasi minna ei saa ja oleme välja töötanud uue pakendite kolmeks kogumise lahenduse, millega viime järk-järgult vastavusse ka järelsorteerimise tehnoloogia.
Tekkekohal sorteerimine
Selleks, et oleks tagatud võimalikult paljude pakendite jõudmine ringlusesse, on oluline, et tekkekohal saaks samaaegselt ära anda kõiki erinevaid pakendimaterjalide liike. Meie pakendite kogumislahendus kortermajadele on ülesse ehitatud kompleksse süsteemina ja seetõttu ei luba me valida vaid ühe pakendiliigi kasti.
Meie poole on pöördutud sooviga, et kortermaja valib plast- ja metallpakendite konteineri, põhjuseks kas ruumipuudus või muude pakendiliikide vähene tekkimine. Aga mida teevad siis majaelanikud näiteks klaaspakendiga? Kuidas saab KÜ juhatus või majahaldur tagada, et kõik elanikud leiavad klaaspakendile linnaruumis asuva avaliku kasti? Kui pakendite äraandmine pole piisavalt lihtne ja mugav, siis on väga suur tõenäosus, et hästi ringlusesse võetav klaaspakend leiab oma lõpu siiski olmejäätmete konteineris.
Vastavalt Tallinna linna jäätmehoolduseeskirjale on enamus kortermajadest kohustatud omama vanapaberi konteinerit ja seetõttu oleme papp- ja paber-pakendite puhul lubanud erandit. Kuna vanapaberi konteineri sisu läheb järelsorteerimisele, mille käigus eraldatakse erinevad materjalid ja suunatakse vastavalt liigile ringlusesse, siis materjali voo mõistes pole oluline neid eraldi kogumisvahendisse panna. Küll aga võimaldame kõikidele soovijatele ka paber- ja kartongpakendite liigiti kogumiseks eraldi konteinerit ning nende tasuta äravedu.
Ruumipuudusele leiab lahenduse
See, et maja hoovis on täna ja ka tulevikus vaja leida rohkem ruumi liigiti
kogumise konteineritele, on paratamatus. Jäätmete tekkekohal liigiti sorteerimine
on paraku ainus viis tagada erinevatele jäätmetele parem ringlusessevõtu võimalus.
Segamini kokku kogutud jäätmeid hiljem kvaliteetselt üksteisest eristada pole
võimalik. Seda on palju proovitud ja siiski tagasi jõutud algusesse, et esmane
liigitamine peab toimuma tekkekohal.
Kortermajal on mõistlik üle vaadata senised erinevate jäätmeliikide kogumisvahendite suurused. Korrektse sorteerimise puhul peaks segaolmejäätmete konteiner olema samas mahus või ideaalis isegi väiksem kui biolagunevate jäätmete kogumisvahend. Nutikalt kombineerides leiab kindlasti ruumipuudusele lahenduse .
Kulud hajuvad tasuta äraviidavate pakendite arvelt
Jäätmete liigiti sorteerimine aitab kokku hoida ka kortermaja kulutusi segaolmejäätmete üleandmisele, kuna kogused vähenevad jagunedes erinevate tasuta kogutavate jäätmeliikide vahel ära. Pidevalt on õhus riiklike keskkonnatasude tõstmise teemad, et muuta segaolmejäätmete üleandmine kui ressursse raiskav tegevus oluliselt kallimaks või keelata nende ladestamine või põletamine hoopiski. Kui täna veel tundub, et korteri kohta tehtavad kulutused jäätmekäitlusele on tühised, siis see on kindlasti muutumises.
Meil ei ole enam aega mõelda või arutleda, kes peab või kas peab mida tegema – kõik peavad panustama ja hakkama jäätmeid liigiti sorteerima. Ainult nii saame veel midagi ära teha keskkonna heaks.
