Öeldakse, et igas kriisis tuleb osata näha ka võimalusi, mida see pakub. Näiteks B.Brauni kontoris tekkis just tänu mullu kevadel alanud koroonakriisile karjuv vajadus pakendite sorteerimise järele.
B.Brauni kontoris veab jäätmete liigiti kogumisele ülemineku projekti Urmas Tunnel. Uurisime, miks ja kuidas?
„Eelmise kriisi ajal otsustasime, et need, kes kontoris töö käivad, ei liiguks lõuna ajal näiteks Selverisse salatit ostma või kuskile putkasse burgerit sööma. Selle asemel hakkasime tellima lõunasööke kontorisse. Pubid ja kohvikud müüsid kaasa ja tõid ka kohale. Vot siis hakkas tekkima hästi palju karpe ja topsikuid. Samuti hakkas märkimisväärselt rohkem tekkima biojäätmeid. Juba aastaid tellime kontorisse puuvilju kontorisse, seega banaanikoored ja õunasüdamed olid juba varem, nüüd siis lõunasöögi ülejäägid lisaks.
Võtsime TVO-lt kaks väikest jaama ja see on piisav kogus, kui meil käib stabiilselt tööl 7 inimest.
Vahel on vaja asjadest otse rääkida, ilustamata. Kui varem vaatasin läbi sõrmede selle peale, kas pakend oli puhas või mitte, siis ühel hetkel panin 2 pilti juurde, mis hoidis pakendit näppude vahel ja kraanist voolas vesi ja teine, kuidas voltisin pakendit kokku.
Ega keegi selle peale minestanud, kui palusin pakendid kokku suruda ja loputada. Vaimustuses keegi ei ole, aga vastu ka ei vaidle.“
Urmase sõnul algab kõik ikkagi suhtumisest. Veel enne, kui TVO sortjaam B.Brauni kontorisse jõudis, vedas mees pakendid koju. „Mul on kodus kollase koti teenus, millega pakendid tasuta ära viiakse. Nii korjasingi kontoris pakendid kokku, tõin koju ja panin need oma pakendikotti.“
Selline pühendumus on imetlust väärt!