Käisime äsja kogu meeskonnaga Taanis, et tutvuda sealsete ringmajanduslahendustega. Inimesed kodudes sorteerivad, tehased huugavad järelsorteerida, materjal muudkui ringleb ja EL-i seatud korduskasutusmäärad täituvad mängleva kergusega. Kuidas teised riigid saavad ja mis Eestil viga on, et meie ei saa?

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ootab kõiki aktiivseid Eestimaa kogukondi taotlema toetust sorteerimisalaste teavitusprojektide elluviimiseks. Kokku on 2024. aastal plaanis toetustena jagada 10 000 eurot.

Mitmetest küsitlustest ja inimestega otsesuhtlusel on selgunud, et jäätmete osas liigub väga palju väärinfot ja linnalegende ning igal jäätmevaldkonna ettevõttel on erinevad sorteerimisjuhised. Lõpuks ei saagi inimesed aru, kuidas ja mida sorteerida ning pigem loobuvad sellest üldse.  

Uurisime hiljuti inimeste käest, mis on nende suurimad murekohad jäätmete sorteerimisel. Näiteks joonistus küsitlusest selgelt välja, et kortermajade elanikud ei tea, et kuigi pakendite äraviimine on tasuta teenus, siis iseenesest ei juhtu midagi. KÜ juhatus peab pakendikonteineri ja selle teenuse ise tellima.

Üks oluline osa TVO tööst on elanikkonna teadlikkuse tõstmine. Oleme oma 15 tegutsemisaasta jooksul aru saanud, et kõige parem viis sorteerimisalaste nõuannete jagamiseks on koolitused.

Oktoobrikuu viimasel päeval jõudis lõpule esimene Ülemiste Rohehäkaton, mille eesmärk oli luua keskuse kaupmeestele uusi ja innovaatilisi lahendusi praeguste murekohtade leevendamiseks.