TVO on Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liige

Prügi sortimine toob kodukööki segaduse

Siiri Erala

Pärnu Postimees

Prügi sorteerimine pole enam ökoemmede kummaline teguviis, ometi napib häid ja taskukohaseid lahendusi, kuidas seda praktiliselt ja silmale vastuvõetavalt tavalises koduköögis korraldada.

“See kõik on köögis pilla-palla laiali. 100-liitrine pesukorv segapakendite tarvis asub kohe külmkapi kõrval. Sinna on hästi hea puhtaid pakendeid kohe ära visata. Vanapaber läheb paberkottidesse. Kompostipang on köögis akna all. Ilus see ei ole, aga ei haise. Samuti on taaral köögis oma koht,” kõneles perenaine Sigrid Kasemets keskkonnahoidliku harjumuse mõjust oma elamisele. Siinkirjutajagi köögis avaneb samalaadne pilt: kompostitavate toidujäätmete kausike või kopsik kraanikausi kõrval tööpinnal, valamu all kapis korvriiul klaasile, selle kõrval 30-liitrine olmejäätmete pang ja paberkott puhaste pakendite tarvis.

Kasemets ütles, et kuigi prügi eraldamine tekitab esteetilise probleemi koduköögis, ei kaalu ta seetõttu sortimise lõpetamist. “Käsi ei tõuse viskama prügikasti asja, mida saaks taaskasutada,” sõnas ta. Nii kogub naine töölgi puhtad pakendijäätmed eraldi ja viib need asutuse ees seisvatesse konteineritesse. “Koristajad meil sellega kaasa ei tule. Ka vanapaberi peame ise ära viima, kui seda eraldi kogume,” märkis Kasemets, kelle töökoht asub Pärnu linnavalitsuses, ametipostiks keskkonnaspetsialist.

Kuidas lahendada sortimisega kaasnev korratuse mure? Kasemets siin soovitusi anda ei oska. Kaubandusvõrgus pakutavad mitmeosalised konteinerid on sageli üliväikesed: iga osa 11 liitrit. Neid peaks tühjendama iga päev.

Jäätmete liigiti kogumine nõuab koduköögis vähemalt nelja-viie panipaiga või anuma sisseseadmist: taarale, pakendijäätmetele, toidujäätmetele ja olmeprügile. Peale selle saab eraldi ära anda klaaspakendid ja vanapaberi. / Madis Sinivee

Oma köögi tarbeks häid lahendusi otsides sai selgeks, et suurt valikut sorteerimiseks mõeldud prügikaste jaekaubandusest ei leia. Küll tasub kiigata internetipoodidesse ja uurida kontoritarvete ja sisustuspoodide kaubavalikut. Pakkumisel on nii eraldi kui komplektina müüdavad erivärviliste kaantega konteinerid. Niisuguse kaheosalise komplekti hind võib aga jääda 100 euro kanti.

Biojäätmete puhul ei tundu olevat paremat alternatiivi kui tavaline kopsik või väiksem kaanega ämber, mida pärast iga kartulikoorimist tühjendada. Vähemalt on see variant taskukohase hinnaga. 150–160 euroga saab küll soetada kodumaise uudis- ja moetoote: biojäätmeid lagundava prügikasti Festera.

Neid lahendusi ja hindu arvestades kulub esteetiliselt vastuvõetava prügisortimise sisseseadmiseks koduköögis ligemale 300 eurot. Nii krõbe hind suunas mind edasi otsima.

Jõudsin brittide väljaande The Independent edetabelini: kümme paremat taaskasutusprügikasti. Kuigi ka selle nimekirja tipus troonis 200 eurot väärt imekast nimega Joseph Joseph Totem, andis nimekiri häid ideid.

Näiteks võiks pakendeid koguda vabalt erivärvilistesse PP-kangast kottidesse. Selline, just prügi sortimiseks mõeldud lahendus on müügil siinses kaubandusvõrguski: Jyskist leiab kolmest kotist koosneva komplekti kuue euroga. Kolm kotti mahub parasjagu kraanikausikappi (mõõtmetelt alla meetri). Kotid on disainitud moel, et seisavad tühjaltki püsti. Samuti annab neid krõpsudega üksteise külge kinnitada. Kogumiskottidel on sangad, et need täitumise järel ümbertõstmise vaevata konteinerisse viia.

Valamukapi nappi ruumi arvestava lahenduse pakkus välja kauplus Mööblifurnituur. Neil on eraldi müügil nelinurkse kujuga prügipanged. Väiksemad, kaheksaliitrised sobiksid näiteks biojäätmetele ja suuremad, 18-liitrised olmejäätmete ja pakendite tarvis. Hinnad jäävad alla kümne euro.

Minu valik langes PP-kangast kottidele. Need passivad nii hinna kui mõõtmete poolest. Suur pluss on seegi, et pakendeid ega pudeleid ei pea konteinerisse viimiseks ümber laduma.

Lisaväärtuseks eri värvid ja sümbolpildid, mis aitavad sorteerimispõhimõtteid selgitada lastelegi.

Nippe algajale prügisortijale:

ärge seadke endale liialt kõrgeid eesmärke; alustage koos kõikide pereliikmetega; alustage puhaste pakendite eraldi kogumisest, jogurtitopside pesemine on juba edasijõudnute tase; soetage mahukad kogumisanumad; püüdke jäätmeid hoopis vähendada: kandke kaasas riidest poekotti, vältige liigset pakendamist.

Allikas: Sigrid Kasemets

Oluline muutus!

Toidujäätmete eraldi kogumine on kevadest kohustuslik.

Selle aasta 1. maist muutub Pärnu linnas kohustuslikuks ka toidujäätmete eraldi kogumine. Biojäätmete konteinerid tuleb seniste mahutite kõrvale paigaldada kõikide vähemalt 16 korteriga elamute juurde.

Faktid

Pärnakad toodavad aastas 10 000 tonni olmejäätmeid, millest 40 protsenti moodustavad pakendid, mida eraldi kogumisel saaks materjalina taaskasutada. Euroopa Liit on seadnud eesmärgi võtta taaskasutusse pool pakendijäätmetest.


Veebitehas
Vaata